Eellugu

Pärast mitmeid kahtlusi ja mõtisklusi sai Ala-Härmä talu Kaika külas Karulas lõpuks meie omandisse. Meid hirmutas asjade kogus hoonetes, kuid koht ise oli nii võluv, et võrdväärset polnud. Mõtlesime, et küll me selle pahnahunnikuga hakkama saame. Eelmine omanik oli Lembit Atspol, kes teadaolevalt oli kahekordse kõrgharidusega (kehakultuur ja ajalugu) poissmees. Elu lõpus valdas teda kogumishaigus ning nii suutiski ta maja, lauda ja aida tuubil täis tassida. Majas ja aidas on enamjaolt raamatud, laudas on raamatud jm vanapaber segi riiete ja muu kraamiga. Naabrite sõnul poleks seitsmekümneaastane vanamees veel ära surnudki, kuid teda oli tabanud mähergune haigus ning ta keeldus haiglasse minemast, sest ta ei saavat ju ust lukku panna ning "varandus" jääks valveta. Pärijate puudumise tõttu läks talu valla omandisse, kes selle siis katastrisse kandis ja enampakkumisele pani. Kõik need toimingud võtsid kokku ligi 2 aastat ning kui meie Härmäle saime, siis olid "aareteotsijad" juba ustest ja akendest palju kraami õue peale tassinud ning aidaustel lukud eest ära saaginud. Et aidas paremini sorteerida näeks, oldi aidaseinast üks palk välja lükatud ning selle asemele toestamiseks raamatud pandud. Majal on katus keskelt sisse kukkunud ning pikemas plaanis on kavas see üldse maha lammuada ning asemele uus ehitada. Tall ja ait on suhteliselt heas seisus, katused ja vahelaed vajaksid vahetamist. Maakividest kelder on samuti suhteliselt heas seisus, kuid vajab kõpitsemist. Saunast on järgi vaid mõned palgiread.