Mis sai sõnnikust

Esmapilgul väga keeruline olukord lahenes lõpuks väga lihtsalt ja alguses uskumatult - kui oli selge, et muud viisid on ikka väga keerulised, tuli kõrgelt motiveeritud Pluuto paariks päevaks sinna kallale lasta ja asi oli tehtud. Kui ma pärisin, et kuidas ta seda suutis, siis ütles ta, et kasuks tulid kõik Iirimaa õunakorjamisnipid jms. Käsi küll pärast surises tükk aega labidavajutamisliigutusest, kuid sõnnik oli hoonest väljas. Esialgu lihtsalt ümber ukse hunnikus, aga sealt said selle kätte juba masinad, et see põllu äärde hunnikusse viia. Järgi jäi päris äge auk, kus aknad olid lõuakõrgusel. Lasime ka sauna juurest maalapikese üles künda, et kevadel sinna siis väärtusliku sõnnikuga väetatud põllulapike teha. Seda sõnnikut on muidugi tohutult, keegi soovitas, et pakkige kilostesse kottidesse ja hakake müüma!
Kuna fotokas ei jäädvustanud Pluuto suurepärast sõnnikutööd, siis leidsin ühe vana pildi sarnasest aktsioonist: