Ajaloorubriik

Tänu Renele, kes tegi Hiiumaa ametikoolis oma lõputöö meie keldri restaureerimisest, teame nüüd ka veidi rohkem talu ajaloost (ja restaureerimisest ka muidugi). Talgute käigus tulid välja ka vanad fotod, mis tõenäoliselt pärinevad kuskil 1970.-test (juhin tähelepanu sauna fotole - saunatagused künkad on kõik lagedad ja suure tee ääres olev veski paistab ära. Samuti puuduvad ka elektriliinid)

Käisime koos Renega ka kõrvalkülas Hele juures, kelle ema on meie talus sündinud.

Täiendatud väljavõte Rene lõputööst:
1870. aastal ostis Davit Kaar Boose mõisalt maad (leping Rahvusarhiivist). Tema poeg Johann Kaar (1858-1946) elas seal koos naise Els Kaarega (1858-1943). Nende tütar Minna Kaar (1881-1969), kellel oli viis last, oli viimane selle suguvõsa inimene kes seal talus elas. 1945. aastal kolis tallu koos pererahvaga elama Venemaalt tulnud väliseestlaste pere. Pärast Minna kaare surma 1969. aastal müüsid tema kolm tütart maja 300 rubla eest maha ja selle ostis eestlanna, kes elas seal oma pojaga, Lembit Atspoliga. Pärast ema surma pärandus maja pojale, kes elas seal oma surmani 2009. aastal. Ehitiste rajamise täpseid aastaarve enamasti teada ei ole. Maakivist tallile on graveeritud aastaarv 1923. Olemasolevatest hoonetest on tall ajaliselt kõige hilisem ehitis. Aida uksepiida külge on harilikuga kirjutatud 1912. Maakelder ehitati enne Hele Vaheri ema Liide sündi 1907.aastal. Teada on niipalju, et elumaja põhjapoolsesse külge tehti saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) juurdeehitis. Ka vanem majakülg ei ole pärit 1870.-test, sest maja vahepeal põles. Hoonetest olid esindatud veel näiteks: saun, sealaut, lambalaut, väike veski, mis ei ole säilinud.