Ajaloorubriik 2 - Atspoli onud

Vanade piltide peal võib kohata päris tihti neid kahte taati, Väga ägedaid ülesvõtteid on neist - küll aluspesus sauna ees kui põllul külvamas-kündmas jne

Jaan2014

Seekordsed jaanitalgud möödusid vihma trotsides suhteliselt rahulikult. Veel 22. päeval vaatasin ma aknast välja ja mõtlesin, et sellise ilmaga küll keegi meile talgutele ei tule. Aga võta näpust, juba poole tunni pärast olid esimesed talgulised jalgratastega (paduvihmas!) ukse taga. Ilmataat siiski hoidis jaaniöö kuivana, nii et sai mõnuga hommikuni lõkke ääres istuda ja ka naabrite künka-tuld külastada (milline imeline vaade!). Lisaks õnnestub peaaegu igal jaanipäeval kellegil meie nõlva peale autoga kinni jääda.
Töödest - paigaldati katuseharjaplekke, Indrek tegi meile hiiglasliku riiuli, koristati maja kaevupoolset pööningut. Viimane maardla osutus eriti põnevaks - tuli sealt nii tuttuusi entsüklopeediaid, vanu pilte meie talukoha kohta kui ka kast 30 aastat vanu napse - viina, džinni, lõunamaist, veine. Öösel lõkke ääres lauldi neile ülistuslaule...
Pilte näeb siit: https://plus.google.com/photos/107604759151821454489/albums/6028877063817444657

Ajaloorubriik

Tänu Renele, kes tegi Hiiumaa ametikoolis oma lõputöö meie keldri restaureerimisest, teame nüüd ka veidi rohkem talu ajaloost (ja restaureerimisest ka muidugi). Talgute käigus tulid välja ka vanad fotod, mis tõenäoliselt pärinevad kuskil 1970.-test (juhin tähelepanu sauna fotole - saunatagused künkad on kõik lagedad ja suure tee ääres olev veski paistab ära. Samuti puuduvad ka elektriliinid)

Käisime koos Renega ka kõrvalkülas Hele juures, kelle ema on meie talus sündinud.

Täiendatud väljavõte Rene lõputööst:
1870. aastal ostis Davit Kaar Boose mõisalt maad (leping Rahvusarhiivist). Tema poeg Johann Kaar (1858-1946) elas seal koos naise Els Kaarega (1858-1943). Nende tütar Minna Kaar (1881-1969), kellel oli viis last, oli viimane selle suguvõsa inimene kes seal talus elas. 1945. aastal kolis tallu koos pererahvaga elama Venemaalt tulnud väliseestlaste pere. Pärast Minna kaare surma 1969. aastal müüsid tema kolm tütart maja 300 rubla eest maha ja selle ostis eestlanna, kes elas seal oma pojaga, Lembit Atspoliga. Pärast ema surma pärandus maja pojale, kes elas seal oma surmani 2009. aastal. Ehitiste rajamise täpseid aastaarve enamasti teada ei ole. Maakivist tallile on graveeritud aastaarv 1923. Olemasolevatest hoonetest on tall ajaliselt kõige hilisem ehitis. Aida uksepiida külge on harilikuga kirjutatud 1912. Maakelder ehitati enne Hele Vaheri ema Liide sündi 1907.aastal. Teada on niipalju, et elumaja põhjapoolsesse külge tehti saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) juurdeehitis. Ka vanem majakülg ei ole pärit 1870.-test, sest maja vahepeal põles. Hoonetest olid esindatud veel näiteks: saun, sealaut, lambalaut, väike veski, mis ei ole säilinud.

Tormiline mai

Esimene kuu on möödas sellest, kui nüüd püsivamalt siia tulime. Igasse päeva selles kuus on mahtunud nii palju tegemisi, et kõike ei suuda kirja panna. Tunneme end koduselt, päris mõnus on juba ja aina paremaks läheb.

Siis üldiselt

Sisetööd - põrand peaaegu valmis, natuke seina ehitatud, mõned riiulid ja vana kapi päästmine. Kuna asjadel pole veel oma kohta välja kujunenud, on meil siin sageli üks suur segasumasuvila... Kuna selgus, et siia maakiviseinte vahele internet ei taha ikka tulla hästi, ostsin pulgale väliantenni. Tolle juhe oli aga ainult 2m pikk, seega nüüd on meil nurgas seisuinternet - allapoole enam juhe ei ulatanud.
Välitööd - niitmine, niitmine. Peenramaale tegime sigadepeletiks plekkpurkidega ümbrise ja panin ka mõned päikesepatareiga lambid. Loodetavasti hoiavad nad eemale. Keskplatsi võsa trimmerdasin maha, aga toikameri on seal ikka. Võtab vist ikka veel tükk aega, enne kui sinna mõnusa muru saab. Naabrimees tõi meile natuke killustikku, mis tal üle oli - see sai ukse ette, et vihmaga parem oleks. Välikraani külge sai voolikusüsteem, Mis veel? Kindlasti midagi veel..

Kirjtuage meile!

Tänu Indrekule, kes kingituseks meile meisterdas imelise postkasti, saab meile nüüd kirju saata:

Ala-Härmä talu
Kaika küla
Antsla vald
66421 Võrumaa

Tere tulemast Härmäle!

Eelmisel nädalavahetusel, käsikäes juubeliüritusega, tulime Härmäle ära. Ehk siis võib vist öelda, et oleme sisse kolinud. Ehitus küll veel pooleli, aga kohe palju lihtsam on, kui kõik koos oleme siin. Tänu külalistele on meil nüüd koorem kruusa õue peal, trimmer ja palju istikuid: sõstraid, viinamarju, murelipuud, virsikupuu, kirsipuu, õunapuu, viinamarjataimi jm. Polegi veel jõudnud kõike maha istutada, sest esimene nädal on olnud kiire - üks päev teed põrandat, teine päev köögiriiuleid jne. Eile öösel suure vihma ajal kukkus kokku vana maja keldripoolne nurk - õnneks ikkagi mitte otse keldri peale. See maja tuleks suve jooksul ära koristada ja ettepanekud selle mure lahendamiseks on igati teretulnud!

Katus ja põrand

Mõtlesime tükk aega, et mida me paneme sellele ühele katusepoolele, mis täitsa läbi oli. Kuna kunagi tulevikus on plaanis nagunii terve katus uus panna, siis väga suuri kulutusi ei tahtnud teha. Avastasime üllatuslikult, kui kallid on katusematerjalid. Olime peaaegu panemas sinna vanu suuri reklaamplakateid (väärt materjal nendel välireklaamidel, kasutatuna saab neid üsna odavalt), aga siis oli tuttavatel hoopis pakkuda vanu korralike eterniite, mis ülejäänud katusega hästi kokku lähevad. Pluuto veel lõpetas korstnaotsa, vahetas mõned roovid ja nüüd vannub seal katusel neid eterniite panna. Ei ole vist üksinda kõige mõnusam töö.

Mina aga alustasin põrandaklotside laotamisega. Paljud on küsinud, et miks selline lahendus? Vastus on väga lihtne - seda materjali "oli saada". Lisaks tegin ka mõned lillepeenrad ja maasikapeenra ning Rutsile liivakasti-algme :)

Galerii

 

Uksed, aknad ees, põrand maas, muidu suur tühi ruum (kui pliit välja arvata). Riputa maakivist seinte taustal kunst üles ja ongi galerii valmis! Just kunstigalerii tunde praegune olukord tekitab.
Uskumatul kombel leidis kultsete kätega külamees Urtson oma kolme lapse, maja- ja saunaehituse, autoremondi ja kes teab mille muu kõrvalt veel aega, et tulla aidata meil uksed-aknad ette panna. Ta oli seda tööd juba omal teinud, nii et teadis, kuda asi käib. Eks peab hiljem tasuma talle meie omapoolse töö-abiga. Nii see külavärk toimib.
Ja toimib ka sugulaste-värk - Frol abistab meid veevärgi panekuga. Järgmiseks tulebki puhas põrand ja veevärgi-paigaldus. Mida me küll teeks, kui meil nii osavaid sõpru-sugulasi poleks?

Talvepuhkuselt tagasi

Meie ehitusevärk on nüüd talvepuhkuse lõpetanud ja taas võib rääkida edasiminekutest. Asjad on nüüd sealmaal, et paika on saanud põrandalaagid ja loodetavasti saab varsti alustada musta põranda paigaldust. Parandatud on tellistest ukse- ja aknaorvad.

Ja vahepealne suur uudis veel: meil on nüüd suitsusaun. Praegu küll veel lahtivõetuna hunnikus, kuid siiski olemas. Selle eest võlgneme tänu külamees Hennole, kes ühel laupäevasel saunaõhtul mainis, et leidis kuulutuse, kus Urvastes müüakse 300 euroga suitsusauna, mis pidi täitsa kobe olema piltide järgi. See oli kummaline juba sellepärast, et palju hullemas olukorras suitsusaunu müüakse 800-900 euro eest. Mis on konks? Ega meiegi sellest päris täpselt aru ei saanud. Käisime vaatamas, hindasime täitsa kobedaks ja võtsime ära. Nagu ikka, tuleb mõned palgid küll ära vahetada, uus katus panna ja põrandad-laed, keris teha. Aga ikkagi on see väga odavalt saadud. Isegi aken vanade klaasidega oli täitsa kasutuskõlblik. Pluuto kauples veel 10% alla kah. Niisiis on meil nüüd saun, aga sellega tegeleme edasi siis, kui elamispind on juba sissekolitav.

Küttekeha olemas!

 

 

Mudavember

Tänu kopa segipaisatud pinnasele osutus november eriti mudaseks. Õnneks siiski mitte laudas sees, kus saab liival tegutseda. Viimased nädalad on käinud küttesüsteemide ehitus - sai valatud alused korstnale, pliidile ja truubile. Korstna jaoks kasutasime samas leiduvaid vanu kive - neid sai kogutud nii sauna vaheseina lammutamisel, vana pliidi ja truupide lõhkumisel majast. Korstna kõrguseks sai 7,6 m. Kokku umbes 600 kivi, korstnaots sai tehtud uutest aukudega otsakividest. Pliit ja soemüür tulevad uutest kitsastest kividest.
Mis veel on oktoobris-novembris tehtud: laetalade kinnitamine katusekarkassi külge, elektri ühendamine, kanalka ehitus, otsaseina kinniehitamine, suure vana õunapuu langetamine (valgust ja avarust sai kohe poole rohkem) ja muud nipet-näpet.

Kelder

Polegi muude asjade juures jõudnud mainida, et tegelikult ühel augustikuisel päeval koristas Pluuto ära ka keldri. Vanu mädanud kartuleid ja hoidiseid jätkus seal muu kraami kõrval uhkesti. Hoiustamisruumide defitsiidil ei jäänud kelder aga tühjaks kauaks. Varsti ladustus sinna põranda- ja laematerjal, aknad jm. Eile parandasid Pluuto ja Ralf ära ka keldri laevõlvi, lastes sinna nagu tordipritsiga segu vahele. Katusele said pandud ka mõned lisaeterniidid. Kelder on uhke, kahe kambriga, 7 m pikk ja 3,5 m lai. Uued uksed saab ette ilmselt järgmisel suvel, siis saab keldrit sihtotstarbeliselt kasutama hakata.